Parmupilli ajalugu 

 Eesti parmupilli ajalugu on jälgitav alates 13. sajandi algusest — just nii vanad on Otepää linnamäelt leitud parmupillid. Aga üle maailma on mängitud parmupilli juba tuhandeid aastaid ja teda peetakse üheks kõige vanemaks pilliks üldse. Parmupilli kutsuti ka suupilliks, mokapilliks, huulepilliks, konnapilliks ja isegi suukandleks.

Parmupillimängija Ruuben Kessler Jõhvi kihelkonnast 1938. aastal. Foto: ETMM

Parmupilli ehitus 

Parmupilli moodustavad võtmekujuline rauast raam, ning selle külge kinnituv keel, mille lahtine ots ehk kida on käänatud üles poole.

Vanasti tehti parimad pillikeeled vikatiterast või saelehest. Paraku on tänapäeval parmupillide valmistamise järjepidevus katkenud ja kõik praegused pillimeistrid leiutavad pillitegemise võtteid ise. Kõige tuntum pillimeister on tänapäeval Priit Moppel. Tuntumad parmupillimängijad on Cätlin Mägi, Juhan Suits, Sandra Vabarna, Merike Paberits jt. Parmupilli saab õppid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.

Parmupilli mänguvõtted

Parmupilli saab mängida igaüks, kellel on käed ja suu. Et parmupill helisema hakkaks, on vaja suukoobast, et tekiks kõlakoda, ning hambaid, mille vastu pilli aisad saaks toetada. Parmupill asetatakse vastu hambaid, nii et ülemine ais toetub ülemiste hammaste ning alumine ais alumiste hammaste vastu ning pillikeel saab hammaste vahel vabalt liikuda. Sõrmega tõmmatakse keelt enda poole ning pill hakkabki helisema. Muutes suukoopa asendeid, saab ka erinevaid kõlavärve tekitada.

Naljakat ja huvitavat 

Kihnlane Theodor Saar jutustas kunagi, et 1930. aastatel juhtus ühes pulmas nii, et teisi pillimehi peale ühe “konnapillimängija” polnudki. Pilli vaikne hääl ei käinud tantsumelus üle ning tantsijatel ei jäänud muud üle, kui vaadata hoopis pillimehe jalga, millega ta takti lõi. Nii saadi õige tempo ja rütm kätte.

Endel Mets Jõhvi kihelkonnast teadis rääkida: “No raam võiti siis mokkide vahele ja siis uriseti laulu viisi ja ise siis sõrmega tõmmeti seda kieele õtsa ikke pirra, pirra, pirra, pirra. Ennevanasti tantsiti ka sene pilli järälä kõrtsus.”

Ruben Kessler ütles 1938, aastal rahvamuusika koguja August Pulstile: “Kui põllust aega saan, kohe pill kätte, teeb meele rõõmsaks ja keha kergeks.”