Tšello

Kuidas tšellot mängitakse

Ka eriti müraka püstise viiuli moodi tšello kuulub keelpillide hulka. Seda kasutatakse nii soolopillina, kammeransamblites bassi mängimiseks kui orkestrites keelpillirühma koosseisus. Orkestrisse kuulub 8 – 10 tšellot ja need paiknevad ees dirigendi paremal käel.

Tšellot mängitakse istudes, nii et pill seisab tugivarda peal maas, kõlakasti hoitakse põlvede vahel. Nagu viiuli ja vioola puhul, mängitakse ka tšellot poognaga üle keelte tõmmates, samal ajal kui teise käega sõrmlaual keeli vajutatakse.

Tänapäeva suurimateks tšellistideks on peetud Pablo Casalsi, Mstislav Rostropovichit ja Yo-Yo Mad. Hobiks on tšellomäng aga sellistele kuulsustele, nagu prints Charles ja näitleja Amanda Righetti.

Tšello ajalugu

Kõige varasemad tšellod on pärit 16. sajandist ja siis olid nad viie keelega ning veel suuremad kui praegu. Neid kasutati ansamblites bassi mängimiseks. 17. ja 18. sajandi vältel aga arenes tšello ka soolopilliks ning siis kujunes välja ka enam-vähem tänapäevane nelja keelega ja väiksema tšello standard.

Tšellode tegemine

Tšellode kõlalaud tehakse enamasti kuusest, põhi ja küljed aga vahtrapuust. Mõnikord kasutatakse külgede ja põhja tegemiseks aga ka paplit ja paju. Sõrmlaud ja tigu meisterdatakse kõvemast puidust, näiteks eebeni- või pukspuust. Puitosad ühendatakse omavahel loodusliku liimiga.

Tšellode poognad on traditsiooniliselt valmistatud mahagonipuust, kuid tänapäeval tehakse neid ka süsinik- ja klaaskiust. Ka poognajõhviks kasutatud hobusesabajõhvid on vahetumas tehismaterjalide vastu.

Tšellosid on valmistanud kuulsad viiulimeistrid Stradivari ja Nicoló Amati, William Forster, Jean Baptiste Vuillaume ja teised.

Tšello ehitus

Tšello matkib oma kuju ja ehitusega ikka veel viiulit, kuid on sellest palju suurem ja raskem. Seetõttu on tšello kõlakasti all ka tugivarras, et pilli saaks heli kahjustamata põrandale toetada. Samuti on tšello kõlakastis pealmise kõlalaua külge liimitud basspalk ja kõlalaua ning pilli põhja vahele kiilutud kõlapulk. Nende ülesanne on suurt pillikeret toetada ja heli paremaks teha, nii et see leviks ühtlaselt terves kõlakastis.

Tšello on häälestatud täpselt nagu vioola – C-G-D-A.

Kuula, kuidas tšello kõlab:

 

Kuula tšellol mängitud heliredelit:

 

Ja kuula ka, kuidas kõlab glissando mängvõte:

 

Londoni filharmooniaorkestri tšellomängija räägib oma pillist (inglise keeles):

Naljakat ja huvitavat

  • Üks vanemaid tšellosid kannab nime “Kuningas”. Selle ehitas kuulus Itaalia pillimeister Andre Amati ca aastal 1550 ning see asub praegu Lõuna-Dakotas muusikamuuseumis.
  • Varasematel aegadel mängiti orkestrites tšellosid musta hobuse saba jõhvidest poognaga ning soolopilli valge hobuse saba jõhvidest tehtud poognaga – musta hobuse saba jõhvid andsid tugevama kõla.