Klaveri ajalugu

Klaver on ilmselt üks maailma tuntumaid pille. Ta sündis umbes aastal 1700, tema leiutajaks peetakse itaallasest pillimeistrit Bartolomeo Cristoforit. Oma nime sai klaver väga huvitaval moel. Nimelt kutsuti uut pilli algul itaalia keeles pianoforte `ks. Nimi tuleb aga sellest, et pillil saab mängida nii vaikselt (piano) kui ka valjusti (forte). Klaveril oli ka mitmeid eelkäijaid, näiteks klavikord, klavessiin, spinett. Siiski saavutas klaver varsti peale leiutamist suure populaarsuse.

Klaveriõpilasi on Eesti muusikakoolides kõige rohkem ning ilmselt on klaver ka kodudes kõige populaarsem instrument.

Klaverit võib hakata õppima päris varakult, näiteks Wolfgang Amadeus Mozart alustas klaveriõpinguid nelja-aastaselt ning oskas seitsmeselt juba väga hästi klaverit mängida. Klaverit kasutatakse väga paljudes erinevates muusikastiilides, mis tähendab, et praktiliselt ei ole olemas muusikat, mida klaveril mängida ei saaks. Seda võimaldab klaveri suur heliulatus: klaveri kõige madalama ja kõige kõrgema noodi vahele mahub terve orkestripillide helide vahemik kontrafagotist pikkoloflöödini. Üks pill nagu orkester!

Klavereid on tänapäeval peamiselt kahte tüüpi: suured kontsertklaverid (neid kutsutakse kuju järgi ka tiibklaveriteks) ning pianiinod. Peamine erinevus ongi nende suuruses ja kõlas. Lisaks akustilistele klaveritele on tänapäeval üha levinumad elektriklaverid. Klaveri sugulased on ka kõik süntesaatorid, mida võite näha rokk- ja popmuusikabändides.

Eesti tuntumad pianistid on Kalle Randalu, Kristjan Randalu, Age Juurikas, Holger Marjamaa, Peep Lassmann, Tõnu Naissoo. Maailmas on palju tuntud pianiste, legendaarsete hulka kuuluvad Claudio Arrau, Sviatoslav Richter, Marta Argerich, Glenn Gould, Keith Jarrett, Herbie Hancock,  Lang Lang. Ka paljud kuulsad heliloojad on olnud väga head pianistid: lisaks eelnevalt mainitud Mozartile ka Ludwig van Beethoven, Fryderyk Chopin, Ferenc Liszt, Sergei Rahmaninov.

Ehitus ja mängimine

Klaveril on 88 klahvi, 52 valget ja 36 musta. Klaveri korpus on valmistatud puidust ning selle sees on metallraam, millele on pingutatud klaveri keeled.  Klaveril heli tekitamiseks on vaja sõrmedega klahvidele vajutada. Klahvi allavajutamisega tõuseb klaveri korpuses vildiga üle löödud haamer, mis lööb vastu klaveri keeli. Enamasti on iga klahvi all kolm keelt, bassikeeli võib olla ka üks või kaks. Kui käed klahvidelt ära võtta, siis klaveri heli kaob. Seda kõlama jätta on võimalik pedaaliga.

Paljudel klaveritel on kolm pedaali. Kõige parempoolsem ongi mõeldud selleks, et hoida helid kõlavana ka peale käte äravõtmist. Kõige vasakpoolsem pedaal muudab klaveri heli vaiksemaks. Keskmise pedaaliga saab aga mängida väga huvitavat faktuuri: pedaal lubab jätta helisema mõned valitud noodid. Eriti vajalik on see orelimuusika või orelimuusika laadse faktuuri mängimiseks  klaveril.

Klavereid toodetakse tavaliselt klaverivabrikutes. Tuntumad klaveritootjad on Steinway, Bösendorfer, Petrof. Ka Eestis on maailmatasemel klaverivabrik, kus toodetakse Estonia nimelisi klavereid. Estonia klaverivabrik asutati juba aastal 1893.

Kuula, kuidas klaver kõlab:

 

Ja kuula, kuidas tipp-pianist Lang Lang mängib ühte keerulisematest lugudest, mis klaverile kirjutatud:

 

Naljakat ja huvitavat

• Maailma kalleim klaver ehitati 2008. aasta Pekingi olümpiamängudeks ning müüdi anonüümsele ostjale 3,2 miljoni USA dollari eest
• Kontsertklaver koosneb 12 000 erinevast osast, neist 10 000 on liikuvad.
• Alguses olid klaveri klahvid vastupidist värvi: Mozart mängis sellisel klaveril, kus praegused mustad klahvid olid valged ja valged mustad.
• Klaveriklahve on ajaloos tehtud ka elevandiluust, kuid õnneks alates 1940. aastatest on see keelatud, et kaitsta loodust ja loomi.