Kuidas harfi mängitakse

Suur näppekeelpill harf kuulub orkestris keelpillide rühma ja paikneb dirigendi ees vasakul, viiulite taga. Neid kuulub sageli orkestrisse 1 või 2. Mängija istub harfi emmal-kummal küljel ja sõrmitseb keeli ühelt poolt ühe, teiselt teise käe sõrmedega.

Kuulsad harfimuusikud on näiteks Nicolas Bochsa ja Edmar Castańeda, Eestis tuntuimad on Liis Jürgens, Eda Peäske, Saale Kivimaker jt. Kuulsaim hobiharfimängija on kindlasti olnud kuninganna Marie Antoinette.

Harfi ajalugu

Vanimad kindlad andmed harfide olemasolu kohta pärinevad juba Vana-Egiptusest 6000 aasta eest ja  Pärsiast 5000 aasta eest, kuid arvatakse, et harfitaolised keelpillid olid olemas juba ammu enne seda. Euroopasse jõudis harf 8. sajandil Lähis-Idast. Keskajal oli harf lauljate ja luuletajate levinud saatepill.

Algsetel harfidel polnud pedaale, need lisandusid alles 17. sajandil, kui harfi hakati kasutama erinevates muusikastiilides ja ansamblites. Samuti olid algelised harfid kaare või konksu kujulised, kolmnurkseks muutusid nad veidi hiljem.

Harfide tegemine

Harfi kael, sammas ja kõlakast valmistatakse enamasti vahtrapuust, keeled ja metallosad, nagu kettad ja virblid, aga vasest, terasest ja teistest metallidest.

Kuulsatest harfimeistritest on ajalukku läinud Celestin Hochbrucker, kes võttis 18. sajandil harfi juures kasutusele seitse pedaali, aga ka Georges Cousineau, kes asendas senised puust konksud harfi kaelal metallist ketastega.

Harfi ehitus

Harf koosneb enamasti 47 keelest, pedaalidest ja kolmnurksest raamist, mille moodustavad pilli kael, sammas ja kõlakast. Pilli kaelaks nimetatakse selle loogelist ülaosa, mille külge kinnituvad keeled koos nende pikkuse muutmiseks mõeldud ketaste ja häälestamiseks mõeldud virblitega. Sammas on pilli maha toetamiseks ja selle sees asub mehhanism, mis ühendab pedaale keelte ketastega. Harfi alusel asub kõlakast ja 7 pedaali, millega saab muuta harfihelide kõrgust.

Kuula, kuidas kõlab Carl Philipp Emanuel Bachi soolosonaat harfile:

 

Naljakat ja huvitavat

• Harf on Iirimaa rahvuspill juba 13. sajandist alates ning teda on kujutatud ka Iirimaa vapil
• Kõige suurema valiku harfe leiame Aafrikast, see on vähemalt 150 erineva Aafrika hõimu peamine muusikainstrument
• Harf kaalub ca 40 kg ning on 1,8 meetrit kõrge, nii et seda on üpris raske püsti hoida!
• Harfi helid seostuvad väga sageli inglihäälte ning taevaste helidega, seega on ta ka sageli